Kübermõistete selgitusi

Eesliite „küber-“ definitsiooni, sisu ja etümoloogia üle on olnud palju vaidlusi ja jätkuvalt on igal veel oma arusaam. Arvatavasti on oma osa siin ka sellel, et tegemist on „seksika“ sõnaga, mis on põhjustanud termini väär- ja ülekasutust. Praktilisest vajadusest lähtuvalt olen olnud sunnitud infoturbe lektorina neid mõisteid defineerima ning omavahel seostama. Alljärgnevalt esitan küber-mõistete definitsioonid ja nende omavahelised seosed, nii nagu mina neid näen ja oma loengutes selgitan.

Mõistete selgitamisel alustan ma tavaliselt veidi kaugemalt – eesliite etümoloogiast. Eesliide „küber-“ tuleneb mõistest „küberneetika“ ning vaadelgem, kuidas seda defineerib andmekaitse ja infoturbe sõnastik (AKIT).

Küberneetika

Küberneetika ( < krk κυβερνητική, "laevajuhtimiskunst") - Norbert Wiener võttis termini süsteemide isereguleerimise tähenduses kasutusele raamatus „Cybernetics: Or Control and Communication in the Animal and the Machine“ (1948, teine trükk 1961); eesti keeles: "Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas" (1961).

Küberneetika, kui termini olemus - teadus informatsiooni saamise, talletuse, edastuse ja muundamise kohta. Küberneetika uurib
- Informatsiooni ja selle töötlemise liikumise üldisi seaduspärasusi, struktuure, võimalusi ja kitsendusi;
- Informatsiooni töötlemist keerukates tehnilistes, bioloogilistes või sotsiaalsetes juhtimissüsteemides;

Sageli kasutatakse terminit lihtsalt suvalise süsteemi tehnika abil juhtimise mõistes.

Nagu näeme, mõeldakse küberneetika all eelkõige juhtimissüsteeme. Kõige lihtsamal juhul on selleks tavaline käsk-tagasiside, keerulisematel juhtudel räägime mõjutamisest või motiveerimisest.

Siit edasi vaatleme kõige mahukamat küberiga seotud mõistet

Küberruum

Ehkki vahel peetakse sõna algallikaks küberpunki klassiku William Gibsoni 1984 avaldatud raamatut "Neuromancer" (Neuromant) ning peaks see tähendama meelelahutuslikku virtuaalset keskkonda internetis, ei saa sellist käsitlust pidada päris korrektseks. Kui vaadata raamatu sisu, siis räägib see loo, kus inimesele on juurde liidestatud integreeritud süsteem (ik embedded system), mida inimene pole (enam) suuteline juhtima.

Käesoleva teksti autori defineerib küberruumi nii:

Küberruum on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete võrk, mis võib sisaldada Internetti, erinevaid telekommunikatsiooni võrke ja arvutisüsteeme ning integreeritud protsessoreid või -kontrollereid ning on mõeldud juhtimiseks. Küberruum koosneb füüsilise võrgu kihist, loogilise võrgu kihist ja kübertegelaste kihist ning füüsilisest, informatsioonilisest ja kognitiivsest dimensioonist.

Selline sõnastus annaks vast ehk kõige paremini ettekujutuse kübertemaatika keerukusest, mitmekihilisusest, multidimensionaalsusest ning ka omavahelistest seostest.

Nagu näeme, on küberruumi põhiliseks komponendiks „juhtimine“. Samuti tasub tähele panna, et küber pole asi iseeneses, vaid põhineb füüsiliselt eksisteerivatel persoonidel ja seadmetel ning selle süsteemi omavahelistel ühendustel.

Ameeriklased on terminit veel natukese laiendanud ning ära kirjeldanud operatsioonid küberruumis. Ehkki tegemist on sõjalise dokumendiga, tasub ka tsivilistidel sellest lähtuda, kuna esiteks on küberruum üks ja ühine ning teiseks on sõjalistes operatsioonides kõige suuremaks kannatajaks tsiviiltaristu ning rahulik elanikkond.

Kui me räägime küberruumist, siis me räägime interdistsiplinaarsest ja multidimensionaalsest keskkonnast. Erinevatest distsipliinidest on kaasatud informatsiooni- ja kommunikatsiooniteooria, infohaldus, psühholoogia, juriidika aga ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kui nimetada mõned.

Kui me räägime dimensioonidest, siis võib küberruumi kirjeldada kui kolme eraldi seisvat kihti: füüsilise võrgu kiht, loogilise võrgu kiht ja küber-tegelaste (ik cyber-persona) kiht.

Nende distsipliinide ja dimensioonide piirid on kohati üsna hägused ning pole harvad juhud, kus ühe sees või kattevarjus kasutatakse teist või kui üks läheb orgaaniliselt üle teiseks. Aga püüdes natuke lahti seletada erinevaid kihte:

1. Füüsilise võrgu kiht koosneb geograafilisest komponendist ja võrgu komponentidest - see on meedium, kus andmed liiguvad. Geograafilise komponendi all mõeldakse asukohta maal, meres, õhus või kosmoses – võrgu komponentide füüsilisi asukohti. Võrgu komponentide all mõeldakse riistvara, tarkvara ja infrastruktuuri (vask ja optilised kaablid, wifi, satelliitside jne). Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida sellele, et võrgu all ei mõelda ainult Internetti, vaid suvalist ühendust. Lihtne näide oleks tavaline katlamaja, kus juhtimissüsteem on ehitatud mingi väga lihtsa protsessori peale ning täiturmehhanismid võivad olla analoogühendusega. Samas tuleks tähele panna, et küberruumis on geopoliitilisi piire väga lihtne ületada ning et andmete liikumise kiirus on väga suur (läheneb valguse kiirusele). Tulenevalt on näiteks juhul, kui see sama katlamaja juhtimissüsteem on ühendatud Internetiga, selle juhtimine (ka pahatahtlik juhtimine ehk rünne) võimalik suvalisest maailma punktist.
2. Loogilise võrgu kiht on füüsilise võrgu kihi abstraktsioon ning see kirjeldab, kuidas erinevad andmeedastuse teed võivad omavahel olla seotud. Näiteks käib siia alla VPN, aga samuti näiteks pilveteenus, kus ühele ja samale URI-le võib vastata mitu erinevat füüsilist serverit mitmes erinevas asukohas (n. Google).
3. Küber-tegelaste kiht on veel kõrgem abstraktsioonitase. Küber-tegelase all mõeldakse ruumis olevat isikut või olemit, millel on kõik või peaaegu kõik seda isikustavad tunnused. Küber-tegelane võib olla konkreetne inimene aga ka ettevõte või asutus ning samuti ka mingi ühiselt tegutsev grupp. Isikustavate tunnuste all tuleb mõista nii identifitseerivaid andmeid kui ka muljet, mille see tegelane on küber-ruumis endast jätnud.

Siinjuures tuleb ära märkida, et üks konkreetne isik võib küberruumis evida mitut erinevat küber-tegelast, samuti võib ühe küber-tegelase taga olla terve grupp füüsilisi isikuid.

Kui jätkata kihtide, keskkondade ja dimensioonide selgitusega, siis tuleks kindlasti ära märkida informatsiooniline keskkond. Infokeskkond on agregatsioon isikutest, organisatsioonidest ja süsteemidest, mis koguvad, töötlevad või jagavad informatsiooni või tegutsevad vastavalt informatsioonile. Infokeskkond jaguneb füüsiliseks, informatsiooniliseks ja kognitiivseks dimensiooniks.

1. Füüsiline dimensioon koosneb juht- ja kontrollsüsteemidest (ik command and control), võtmeisikutest ja toetavast infrastruktuurist, mis võimaldab üksikisikutel ja organisatsioonidel tegutseda. Füüsiline dimensioon sisaldab muu hulgas inimesi, ruume, ajalehti, arvuteid, nutitelefone vms, mida saab füüsiliselt piiritleda.
2. Informatsioonilises dimensioonis toimub informatsiooni kogumine, töötlemine, hoiustamine ja jagamine.
3. Kognitiivne dimensioon hõlmab inimeste mõistust, mis informatsiooni edastab, võtab vastu, sellele reageerib või siis tegutseb vastavalt. Selles dimensioonis inimesed mõtlevad, tajuvad, visualiseerivad, mõistavad ja otsustavad.

Küberruumi kontekstis tuleb seda viimast – kognitiivset dimensiooni – pidada kõige olulisemaks ning klassikalised küberründed on mõeldud just nimelt juhtimisotsuste vääramiseks. Selle kaitseks on loodud terve turbeharu, mille eesmärgiks on saavutada kübervastupidavus (ik cyber resilience).

Küber üldises kontekstis

Et paigutada erinevad küber-liitelised sõnad konteksti ja teha erinevatel terminitel vahet, siis mõned näited turbega seonduvalt.

Infoturve

Infoturve (INFOSEC) on teabe konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse säilitamine; täiendavad tervikluse meetmed võivad hõlmata näiteks autentsuse, jälitatavuse, salgamatuse ja usaldatavuse tagamist. Infoturve peab tagama et informatsiooni – nii füüsiliste kui ka digitaalse – kaitseks on kasutusele võetud kõik meetmed, vältimaks autoriseerimata juurdepääsu, kasutust, modifitseerimist, salvestamist või hävitamist.

Küberturve

Küberturve (CYBERSEC) on kogu eelpool kirjeldatud küberruumi kaitseks kasutusele võetud kõik vahendid, protseduurid ja muud turvameetmed. Suurem osa turvameetmeid on „laenatud“ infoturbest, kuid on mõningaid lisandusi, kuna küberturve on eelkõige mõeldud küber-tegelaste juhtimisotsuste adekvaatsuse tagamiseks.

Erinevused: INFOSEC vs. CYBERSEC

Tihti käib ka diskussioon selle üle, et kumb on kumma alamhulk. Isiklikult minu käsitluses evivad infoturve (INFOSEC) ja küberturve (CYBERSEC) mingit ühisosa, kuid lisaks on mõlemal omad asjad, millega teine ei tegele.

1. INFOSEC tegeleb ka näiteks paberkandjatel informatsiooni kaitsega, CYBERSEC sellega ei tegele.
2. INFOSEC ei tegele:
1. Kübersõja tegevustega;
2.  Infosõja tegevustega;
3. Inimeste, tarkvara ja teenuste omavaheliste negatiivsete sotsiaalsete mõjudega Internetis, nagu näiteks:
1. Alaealiste seksuaalne ärakasutamine Internetis;
2. Küber-radikaliseerumisega;
3. Küber-jälitamisega;
4. Kriitilise infrastruktuuri kaitsega;
5. Osaliselt ka asjade interneti turbega – osas, kus ei kasutata protsessoreid (mõned kontrollerid, passiivne RFID jne).

Erisusi on võimalik esitada ka järgneva tabeli kujul:

INFOSEC	CYBERSEC
Tegeletakse infoturbe baastasemega, mis hõlmab infoturbe strateegiaid, standardeid, poliitikaid, riskihaldust, sissetungi avastamise lahendusi ja infoturbe teadlikkuse tõstmisega	Intsidentide uurimine, mis sisaldab digitaaltõendite käsitlemist (forensics), andmete taastamist, turvamõõdikute aruandlust ning tõmmiste tegemist. Pahavara uurijad, mis sisaldab andmete kaitsmist pahavara, robotite ja 0-päeva rünnete eest ning uute pahavaratuvastuse signatuuride arendamist.
INFOSEC tegeleb ainult informatsiooniga, sõltumata selle asukohast või vormist	CYBERSEC tegeleb kõigega, mis asub küberruumis
INFOSEC tegeleb paberkandjal oleva informatsiooniga	CYBERSEC ei tegele paberkandjatel olevate asjadega.
INFOSEC tegeleb andmete kaitsega igat sorti ohtude eest	CYBERSEC tegeleb ainult küberruumi ohtudega
INFOSEC peab tagama et informatsiooni – nii füüsiliste kui ka digitaalse – kaitseks on kasutusele võetud kõik meetmed, vältimaks autoriseerimata juurdepääsu, kasutust, modifitseerimist, salvestamist või hävitamist.	CYBERSEC tegeleb küberkuritegevusega, küberohtudega ning rünnetega juhtimisotsuste vastu, sealhulgas ka sotsiaalsete mõjutustegevustega

Küberturvalisuse näiteid

Juhtimisotsuseid tehakse väga erinevatel tasemetel – inimeste poolt tehtavatele juhtimisotsusele oleme korra vihjanud.

Konkreetne lihtne näide võiks olla selline – keegi tuleb maja välisukse juurde, helistab mõnda korterisse ja palub enda sisse laskmist. Korteris olev inimene peab nüüd kindlaks tegema, kellega on tegemist ja kas tal on põhjust majja sisenemiseks. IT-maailmas vastaks sellele autentimine ja autoriseerimine. Kui siin nüüd rääkida küberründest (suhtlus toimub elektriliste signaalide vahendusel), siis juhul, kui ukse taga on ründaja, on tema eesmärk väärata korteris olija otsustuse adekvaatsust. Selleks on tal mitmeid erinevaid võimalusi, millest kõige lihtsam oleks enda esitlemine kellegi teisena (identiteedivargus).

Samas tehakse juhtimisotsuseid ka oluliselt madalamal tasemel, näiteks teiste masinate poolt. Konkreetne lihtne näide võiks olla mingi temperatuuri reguleerimise automaatika. Kui siin nüüd rääkida küberründest, siis võib näitena tuua Iraani tuumaprogrammi ja pahavara nimega Stuxnet. Pahavara võltsis süsteemis olnud andurite näite nii, et kõige halvemal juhul oleks kogu rikastustehas õhku lennanud.

Allikad

Norbert Wiener Cybernetics

http://uberty.org/wp-content/uploads/2015/07/Norbert_Wiener_Cybernetics.pdf

AKIT termin Küberneetika https://akit.cyber.ee/term/10183

Britannica artikkel Küberneetika kohta https://www.britannica.com/science/cybernetics

NIST termin Cyberspace (ja sealt edasised viited) https://csrc.nist.gov/Glossary/?term=3818

Cyberspace operations http://www.jcs.mil/Portals/36/Documents/Doctrine/pubs/jp3_12R.pdf

AKIT termin Küberruum https://akit.cyber.ee/term/568-cyberspace

Cybersecurity https://fas.org/irp/offdocs/nspd/nspd-54.pdf

National Cyber Security Framework Manual  https://www.ccdcoe.org/publications/books/NationalCyberSecurityFrameworkManual.pdf

What's the difference between cyber security and information security?

https://www.quora.com/Whats-the-difference-between-cyber-security-and-information-security

Cyber Security Vs Information Security

https://www.hack2secure.com/blogs/cyber-security-vs-information-security
ENISA publikatsioon Definition of Cybersecurity - Gaps and overlaps in standardisation https://www.enisa.europa.eu/publications/definition-of-cybersecurity 

Mõned mõtted riskihalduse kohta

Aastal 2009 olen kirjutanud sellise jutu
====
Käesolev kirjatükk sai tegelikult alguse sellest, et ma lugesin Cyberi raamatut "Infosüsteemide turve - Turvarisk". Kirjutasin selle kohta ka lugemissoovituse, kuid ma lubasin, et ei avalda seda enne, kui raamatu autorid on seda näinud ja mingi tagasiside andnud. Samas ei takista see mul avaldamast mõningaid omi mõtteid selle kohta.

Nimelt olen ma üsna veendunud, et kogu riskihalduse temaatika algab ja lõppeb inimliku faktoriga. Minu esmane kokkupuude sellega oli kusagil 90-ndate esimeses pooles, kui ma töötasin ühes firmas turvamehena. Nimelt alahindasid nad (minu arvates) riske ja tulemuseks oli kolm tapetud müügimeest. Loomulikult huvitas mind, miks nii ja ma üritasin ettevaatlikult põhjuseid uurida. Põhjused sain ma küll teada, kuid seal juures teenisin firma töötajate hulgas välja hüüdnime "midagi enamat, kui turvamees" :)

Sellest ajast alates olen ma näinud sadu juhtumeid (mis enamasti õnneks küll nii traagiliselt ei lõppenud), kus peamiseks põhjuseks on ebapiisav või ebapädev riskihaldus. Nende juhtumite põhjal on mul tekkinud (ilmselt mitte täielik) nimekiri asjadest, mis põhjustavad seda ebapädevust või ebapiisavust. Kuid... Näitlikustamise huvides konstrueerin mingi väga lihtsa näite ja vaadakem seda koos.

Näide: Eksperdid prognoosivad, et tornaadode arv Kariibi mere ümbruses järgmisel suvel kolmekordistub.

Keskmine inimene (sh ka keskmine firmajuht) loeb ja teeb selle peale "ah-ah" ning sinna paika see asi jääb... Samas tekib küsimus - miks?

Teadmiste puudumine Eestimaisel inimesel puudub enamasti igasugune arusaam, mis on tornaado või miks teda kartma peaks. Siia juurde võiks muidugi kirjutada terve traktaadi Zeitgeisti olemusest ja sellest, miks igavene koolireform paha on või sellest, miks kooliõpilased ei peaks saama kaasa rääkida õppeainete sisus või nimekirjas, kuid jäägu see mõnele teisele teha...

Eelnevaga on väga tihedalt seotud
Taustateadmiste puudumine Mida antud juhul tähendab "suvi" - kas see on kolm kuud või hoopis üheksa kuud... Samuti on küsimus, mida võiks absoluutarvudes tähendada "kolmekordistub" - kes see on nüüd siis kolm või hoopis kolmkümmend...

Seostamisoskuse puudumine Isegi juhul, kui inimene saab aru, mis on tornaado ja millised on selle võimalikud tagajärjed, ei taju ta selle seoseid enda või oma firmaga. Eraisikuna on ju lihtne - mul ei ole järgmisel suvel plaanis Kariibi mere piirkonda reisida, järelikult see mind ei puuduta. Samas ettevõtte juht peab lisaks oma isiklikule positsioonile vaatama ka seoseid oma firma osas - millised tarnijad või kauba saajad asuvad selles piirkonnas, kuidas tarneahela katkemine minu firmat mõjutab...

Liigne optimism Isegi juhul, kui inimene mõistab, et ta on selle nähtusega seotud, arvab ta et "minuga seda ju ei juhtu"...

Tagajärgede mittemõistmine Hüva, tornaadod on, nad tekitavad kahju, võib juhtuda, et isegi tarneahelad katkevad... mis siis? Meil on ju kindlustus ja eks me siis ostame (või müüme) teises kohas. Ma olen selle loogikaga täiesti nõus. Samas kas kindlustus katab tarnija kadumise ja uue tarnija leidmisega seonduvad kulud? Pealegi ei ole kahjustatud tarnija ainult ühe firma tarnija - ka kõik teised hakkavad ju uusi tarnijaid otsima ning kas nende teiste tarnijate ressurss peab kasvavale nõudlusele vastu või millist hinda nad oma kauba eest küsima hakkavad...

Raha Raha või õigemini selle puudumine on on põhjenduseks liigagi paljudel juhtudel. Mingil määral on see kindlasti õigustatud põhjendus - riskianalüüs on töömahukas (ja palju raha tahtev) ettevõtmine. Samas ei ole ma sugugi kindel, kas ettevõtjate hinnang kuluva raha osas pole mitte üle pakutud. Samuti pole ma kindel, kas nad tajuvad seda ohtu, mis tekib riskianalüüsi tegemata jätmisel.

Samas võib see viidata ka puudulikule prioriteetide seadmisele Teisisõnu - esmaseks prioriteediks on millegi tegemine (raha teenimine) ja kõik muu jäetakse tahaplaanile. Probleemidega tegeletakse alles siis, kui nad näkku hüppavad... Põhimõtteliselt on see arusaadav käitumine, ainuke "aga" tekib siis, kui mingi probleem väga akuutseks muutub - siis järsku selgub, et sellise probleemi tekkimist oleks pidanud juba varem ette nägema ja praegusel hetkel sellega tegelemine on ülimalt kallis või ei anna üldse mingit tulemust.

Milleks rääkida arvutiturbe ja infosüsteemide riskihalduse kontekstis jumal teab kus ähvardavatest tornaadodest. Põhjus on tegelikult väga lihtne - arvutid ja infosüsteemid on kordades keerukamad ja täiesti gobaalsed. Infosüsteem koosneb tuhandetest või isegi miljonitest komponentidest. Kujutage ette, kui keerukaks muutub siin teadmiste hankimine, seoste loomine või tagajärgede tajumine. Ja kujutage ette, mida tähendab kõikide nende teadmiste, seoste ja tajude haldamine...  Asi muutub suurusjärkude võrra keerukamaks, kui see infosüsteem pannakse otsaga internetti. Siin on miljoneid osapooli ja... internet on ülemaailmne. Piltlikult öeldes tuuakse Kariibi meri koos tornaadodega koju kätte.

Mis siis teha, et asja paremaks muuta? Ega mul tegelikult väga head rohtu pakkuda ei ole. Aitab ainult lai silmaring ja mõõdukalt eluterve paranoia :) Just nimelt mõõdukas ja eluterve, et mitte teise äärmusesse - paanikaosakonna - hulka langeda.

Mis aga puudutab sissejuhatuses kõne all olnud raamatut, siis soovitan seda lugeda - eriti tema neljandat ja viiendat peatükki.

Kelle asi on internetipõlvkonna kasvatamine

Aastal 2007 olen kirjutanud sellise, veel tänagi kehtiva jutu...
====
Aeg-ajalt on püütud käima tõmmata arutelu teemal, kes peaks lapsi internetis käituma õpetama. Asi on teravaks jälle teravaks tõusnud seoses möödunud nädalal Eesti Ekspressi poolt avalikustatud nn „hispaanlanna“ juhtumiga. Loomulikult püütakse jälle tõsta ka kilbile teemat rate.ee rollist eesti ühiskonnas. Aga kas see asi on ikka nii lihtne, et keelame rate ära ja koheselt on kõik meie viruaalmaailma probleemid lahendatud.

Mingil kummalisel põhjusel arvatakse, et arvuti ja internet ning kõik see mis seal toimub on kuidagi eriline ja allub mingitele teistele, hoopis isemoodi reeglitele. Jah, osaliselt vastab see arvamus tõele, nimelt on internet globaalne nähtus, mis liigub vabalt üle riikide piiride. Sellega kaasneb muidugi see, et erinevates riikides on erinevad seadused, tavad ja kombed, mis alati ei pruugi siin koduses eestis olla mõistetavad. Samas on olemas lihtsad ja universaalsed käitumisreeglid, mis kehtivad absoluutselt ja igal pool.

Oma igapäevases elus peame me loomulikuks, kui õpetame lapsele et „üksi kodus olles võõrastele ust ei avata“ või et „võõraste inimestega tänaval kaasa ei minda“. Oma igapäevases elus peame me loomulikuks lapse käest küsida „kus käid?“ või „kes on Su sõbrad?“. Samas kipuvad need igapäevased reeglid ununema, mängu tulevad arvutid ja internet. Näiteks ütlevad McAfee 22. oktoobril avalikustatud uuringu tulemused, et 52% teismelistest on avalikustanud isiklikku informatsiooni suhtluspartnerile, keda nad tunnevad ainult internetis. Kui palju aga me tegelikult teame sellest, kes on teisel pool ekraani?

Kuna arvuti vahendusel ei ole inimestel füüsilist kokkupuudet, siis on virtuaalmaailmas oluliselt kergem oma identiteeti muuta. Iseenesest pole sellistes trikkides midagi uut, ega ka taunitavat. Näiteks on käesoleva artikli autor, ilma ise seda teadmata, pikka aega suhelnud inimesega, kes päriselus on ratastoolis. Samas, kui internetis käitus ja väljendas ta ennast, kui moekas ja elu näinud daam. Tõenäoliselt ei saa keegi talle pahaks panna, et ta teostas internetis oma suurimat unistust – käia nagu normaalne inimene ning olla seksikas ja noormeeste poolt ihaldatud tütarlaps.

Asi muutub halvaks siis, kui teisel pool ekraani on inimene, kes valetab halbade kavatsustega. Siin peaks aga appi tulema lapsevanemad ise ja küsima just nimelt neid samu küsimusi: „kus Sa käid“, „mis Sa teed?“, „kellega Sa suhtled?“, „kes on Su sõbrad?“, kuid siia juurde tuleks ilmtingimata küsida ka „kas Sa neid suhtluspartnereid ja sõpru ka päriselus tunned?“. Jah, loomulikult võib lapesevanem siin öelda, et ta ei tunne arvutit ning ei suuda kontrollida, kas laps talle ka õigust räägib.

Näiteks seesama eelpool viidatud McAfee uuring ütleb, et 63% teismelistest oskavad oma tegevust varjata ning et 32% teevad seda ka tegelikkuses. Kuid selle vastu aitab ainult enese harimine. Lihtsamaid lahendusi leiab näiteks  www.arvutikaitse.ee lehekülgedel alajaotises „lapsed“. Sealsamas, teistes alajaotustes leiab ka viiteid veidi keerulisemate probleemide lahendamiseks.

Käesoleva artikli autor on seisukohal, et kõige olulisem on kasutajate harimine. Ilma teadmisteta või küllaldase hoolikuseta on internetis väga kerge sattuda pettuse ja ka kuriteo ohvriks. Samuti pakuks siinkohal välja mõned olulisemad soovitused:

Alusta varakult Niipea, kui laps muutub aktiivsemaks interneti kasutajaks, tuleb hakata teda harima internetiga kaasnevate ohtude osas.
Jälgi oma laste internetikasutust Vanemad arvavad, et nad teavad, millega nende laps internetis tegeleb. Sageli nad paraku eksivad, kuna lapsed on sageli arvuti kasutamise osas oluliselt targemad kui nende vanemad.
Arenda lapsega avatud dialoogi ning sea reeglid Me peame loomulikuks, et õpetame lapsi vastutustundlikult ja turvaliselt päriselus käituma. Samamoodi tuleb lapsi õpetada käituma ka virtuaalses maailmas.
Kontrolli regulaarselt oma lastega seotud sotsiaalse võrgustiku lehekülgi Õpeta neid käituma seal ettevaatlikult, eriti mis puudutab fotode või isikliku informatsiooni avaldamist sõpradele. Ei tasu unustada, et sotsiaalse võrgustiku lehed on avatud ka võrgukiskjatele.
Kindlusta oma arvuti turvalisus Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje). Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev. Vajadusel kasuta tarkvaras olevaid lapselukke.

Fakte küberkuritegevusest

• Umbes iga neljas arvutikasutaja satub küberkuritegevuse ohvriks;
• Internetiühendusega arvutit rünnatakse iga 39 sekundi tagant;
• Kaitsmata internetiühendusega arvuti peab vastu umbes 4-6 minutit;
• Küberkuritegevus on aastatel 2006-2007 kasvanud 264%, hinnanguliselt kasvab ta aastatel 2007-2008 veel 300%;
• 80% küberrünnakutest on tehtud rahalise kasu saamise eesmärgil.

Kurrunurruvuti saar

Olen kunagi kaheksa aastat tagasi kirjutanud jutu Kurrunurruvuti saarest... Jutt ise kehtib veel tänagi (hoolimata sellest, et Pipi on rassistiks kuulutatud) :)
====
Kes meist poleks lapsepõlves lugenud Pipi Pikksukka ja unistanud viibida Kurrunurruvuti saarel. "Valge mehe seadused" seal ei kehti - igaüks võib teha, mida heaks arvab. Isegi "kaks-kord-kaks" annab seal teise (suurema) tulemuse, kuna kliima on teistsugune. Tõsi - vahel liiguvad seal röövlid, kuid siis tuleb sõjaprintsess... eee... vabandust, lihtsalt Pipi, kes pöörab ohtliku olukorra järjekordseks vahvaks seikluseks...

Mina ise olen hakanud arvutiturbe kontekstis kasutama terminit "Kurrunuruvuti saar" tähistamaks territooriume, kus "valge mehe seadus" ei kehti. Vajadus mingi üldistava nime järele tuleneb tegelikult sellest, et tegemist on just nimelt territooriumiga, mis võib, kuid ei pruugi, kattuda riigi piiridega. Asja vastu rohkem huvi tundvad inimesed võiksid ennast kurssi viia mõistega ASN. Siia juurde tuleb märkida, et loetelu sellistest territooriumitest on väga muutuv. Samuti tuleb mainida, et ka loetelu mittekehtivatest "valge mehe seadustest" on iga territooriumi kohta erinev.

Valge mehe seadus
Üldiselt peetakse halvaks spämmi, viiruste valmistamist ja levitamist, küberründeid, lapspornot, illegaalseid õnnemänge, relvade ja narkootikumide vahendamist ning palju muud seesugust. Enam-vähem ühte moodi saavad sellest aru ning on vastavad tegevused kuulutanud illegaalseks Euroopa Liit, USA, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nimetatud riikide vahel on toimivad õigusabilepingud ning kui vastava riigi mõne asutuse või ettevõtte poole pöörduda, siis on oodata, et mingi mõistliku aja jooksul sealt ka adekvaatne reaktsioon laekub. Nimetagem seda üldistatult territooriumiks, kus kehtib "valge mehe seadus".

Kurrunurruvuti saar
Nagu juba eelpool mainitud, on keelatud ja lubatud tegevuste nimekiri territooriumite kohta erinev. Näitena võib võtta lapsporno - maailmas lihtsalt ongi riike kus seksuaaleluga on lubatud alustada varem ning kõikvõimalikud süüdistused kõlavad kurtidele kõrvadele. Samuti on olemas riike, kus küberründed on lubatud või lausa soovitavad. Samas on nad lubatud ainult nii-öelda vaenlase vastu. Näitena võib siia tuua Hiina ja Venemaa. Pahavara ja spämmi levitaja osas võib siia näiteks tuua Transnistria (Moldova separatistlik regioon)

Põhimõtteliselt saan ma aru, et termin "Kurrunurruvuti saar" on pikk ja lohisev ning pole seetõttu suupärane, kuid pakkuge parem!

Massiivse narkopropa tasakaalustamiseks

Ma pole ammu blogi pidanud - pole motivatsiooni olnud, kuid hetkel... Lühidalt - hetkel on käimas meeletu narkomaanide propaganda, et kanepi suhtes veidi lõdvemad reeglid kehtestataks. Lähemalt lugeda saab siit Minu jaoks isiklikult tundub see kampaania veidi kuritegelikuna. Asi polegi niivõrd selles, kas need lõdvemad reeglid kehtestatakse või mitte, vaid selles, et kampaanias kasutatakse argumentidena pooltõdesid ja vahel ka päris valet. Mis kõige kurvem - mingi osa inimestest usub seda. Selle propaganda tasakaalustamiseks sai kirjutatud ka käesolev jutt

Edasine jutt tuleneb minu isiklikest kogemustest - mingit teaduslikku tõendusmaterjali mul ei ole. Kuna inimesed, kellest jutt käib, on tänaseks suuremalt jaolt küll surnud, kuid nende omaksed on veel elus, siis nimesid ma ei nimeta. Jah, kogemused pärinevad reaalsest elust, ajavahemikust 80-ndate lõpp 90ndate teine pool. Ja ehkki toona oli viin odavam, kui kanep (toona nimetati seda hašiš), leidus ikka inimesi, kes seda erinevatel põhjustel suitsetasid.

Kõigepealt tõene väide
Kanep on valuvaigisti. On tõesti tugev valuvaigisti - olen näinud, kuidas lahtise jalaluu murruga narkomaan üsna mitu kilomeetrit maha kõnnib. Kui kanepiuimas narkari käed kinni siduda, võib ta rapsima hakates käed liigestest välja tõmmata.

Ja nüüd pooltõed ning valed
Kanep ei tekita sõltuvust. Tegelikult on tohtrite arvamused-hinnangud, et sõltuvus areneb välja 20...40% tarvitajatest. Isiklikult minu arvates on see protsent suurem, kuna - nii palju, kui ma näinud olen - on kõik tarvitajad sõltlased olnud. Tunnusteks on ärrituvus, käte (vahel ka pea) värisemine. Soe soovitus - kui kuulete, et teie kaaslane ütleb: "mul pole und - ma lähen teen ühe popsu", siis pakkige asjad ja tõmmake uks enda järel vaikselt kinni. Sellest punktist tagasiteed enam ei ole!

Kanep ei tee agressiivseks. Minu kogemus ütleb, et kanepinarkar muutub koheselt agressiivseks, kui keegi tema mõnulemist segada püüab. Ta ei pruugi sellest ise isegi aru saada aga ta võib teisi väga rängalt solvata, neid lükata või lüüa. Ütlen kohe ka ette ära, et kanepinarkari maharahustamine on põhimõtteliselt võimatu - jutust ei saa ta aru ning valu ta ei tunne (vt ka valuvaigisti juttu). Kui tema käed ja jalad kinni siduda, siis peab keegi raskem inimene talle otsa istuma. Vastasel korral hakkab ta siplema ja peksab ennast veriseks. Õnneks vajub narkar peale füüsilist pingutust üsna kähku ära ning peale paaritunnist und on ta natuke aega (enam-vähem) normaalne. Mõju täielikul lahtumisel muutub ta kergesti ärrituvaks ja võib üsna tühisel põhjusel solvama hakata või isegi rünnata.

Kanep ei tapa (erinevalt alkoholist). Kanepist üledoosi saamine on tõepoolest keeruline. Samas, ega ka alkoholi puhul pole põhjus üldjuhul üledoosis, vaid hoopiski kaasnevates haigustes (maksa ja neerude puudulikkusega seonduv) või hoopiski õnnetustes. Kanepi puhul me tegelikult ei tea, millised haigused sellega kaasneda võivad (tuvastatud on ainult kopsuvähi oht) aga et kanepi tarvitamisega õnnetused kaasnevad, on üsna tavaline. Olen näinud, kuidas kanepinarkar rongile vastu astub, arvates et rongi prožektor on päike. Olen näinud, kuidas kanepinarkar seitsmenda korruse rõdult alla tahab astuda, arvates, et tal on tiivad. Nende soovidele vastu astumine aga tähendab, et te segate nende nautimist ning edasine käib sarnaselt eelmisele punktile.

Kanep ei põhjusta kangematele narkootikumidele üleminekut. Tegelikult pole see teada. Nii palju, kui ma kõrvalt näinud olen, siis minu kogemus ütleb, et kanepisõltlasel on oluline oma mõnulaks kätte saada ning juhul, kui kanepit pole, kõlbab selleks ka mõni teine vahend. Sarnast juttu räägib üks endine narkomaan ka selles artiklis

Meditsiiniline kanep on keelatud. Tegelikult ei ole. Reeglid on täpselt samad, mis suvalise teise medikamendi puhul. Miks arstid kanepit välja ei kirjuta, ma ei tea. Arvan, et probleem on selles, et kanepi kõrvalmõjud on täiesti läbi uurimata. Juhul, kui nüüd arst selle preparaadi välja kirjutas ning selle tarvitamine toob kaasa mingid rasked kõrvalmõjud, siis see toob omakorda kaasa riski valeravi süüdistuseks, see aga on arsti puhul karistatav.

Sellised kogemused siis. Võib-olla aitavad need kellelgi otsust teha, kas toetada narkomaane või mitte. Võib-olla aitavad need mõnel oma sõltlasest kaaskondlasega toime tulla. Loodetavasti on abiks.