====
Aeg-ajalt on püütud käima tõmmata arutelu teemal, kes peaks lapsi internetis käituma õpetama. Asi on teravaks jälle teravaks tõusnud seoses möödunud nädalal Eesti Ekspressi poolt avalikustatud nn „hispaanlanna“ juhtumiga. Loomulikult püütakse jälle tõsta ka kilbile teemat rate.ee rollist eesti ühiskonnas. Aga kas see asi on ikka nii lihtne, et keelame rate ära ja koheselt on kõik meie viruaalmaailma probleemid lahendatud.
Mingil kummalisel põhjusel arvatakse, et arvuti ja internet ning kõik see mis seal toimub on kuidagi eriline ja allub mingitele teistele, hoopis isemoodi reeglitele. Jah, osaliselt vastab see arvamus tõele, nimelt on internet globaalne nähtus, mis liigub vabalt üle riikide piiride. Sellega kaasneb muidugi see, et erinevates riikides on erinevad seadused, tavad ja kombed, mis alati ei pruugi siin koduses eestis olla mõistetavad. Samas on olemas lihtsad ja universaalsed käitumisreeglid, mis kehtivad absoluutselt ja igal pool.
Oma igapäevases elus peame me loomulikuks, kui õpetame lapsele et „üksi kodus olles võõrastele ust ei avata“ või et „võõraste inimestega tänaval kaasa ei minda“. Oma igapäevases elus peame me loomulikuks lapse käest küsida „kus käid?“ või „kes on Su sõbrad?“. Samas kipuvad need igapäevased reeglid ununema, mängu tulevad arvutid ja internet. Näiteks ütlevad McAfee 22. oktoobril avalikustatud uuringu tulemused, et 52% teismelistest on avalikustanud isiklikku informatsiooni suhtluspartnerile, keda nad tunnevad ainult internetis. Kui palju aga me tegelikult teame sellest, kes on teisel pool ekraani?
Kuna arvuti vahendusel ei ole inimestel füüsilist kokkupuudet, siis on virtuaalmaailmas oluliselt kergem oma identiteeti muuta. Iseenesest pole sellistes trikkides midagi uut, ega ka taunitavat. Näiteks on käesoleva artikli autor, ilma ise seda teadmata, pikka aega suhelnud inimesega, kes päriselus on ratastoolis. Samas, kui internetis käitus ja väljendas ta ennast, kui moekas ja elu näinud daam. Tõenäoliselt ei saa keegi talle pahaks panna, et ta teostas internetis oma suurimat unistust – käia nagu normaalne inimene ning olla seksikas ja noormeeste poolt ihaldatud tütarlaps.
Asi muutub halvaks siis, kui teisel pool ekraani on inimene, kes valetab halbade kavatsustega. Siin peaks aga appi tulema lapsevanemad ise ja küsima just nimelt neid samu küsimusi: „kus Sa käid“, „mis Sa teed?“, „kellega Sa suhtled?“, „kes on Su sõbrad?“, kuid siia juurde tuleks ilmtingimata küsida ka „kas Sa neid suhtluspartnereid ja sõpru ka päriselus tunned?“. Jah, loomulikult võib lapesevanem siin öelda, et ta ei tunne arvutit ning ei suuda kontrollida, kas laps talle ka õigust räägib.
Näiteks seesama eelpool viidatud McAfee uuring ütleb, et 63% teismelistest oskavad oma tegevust varjata ning et 32% teevad seda ka tegelikkuses. Kuid selle vastu aitab ainult enese harimine. Lihtsamaid lahendusi leiab näiteks www.arvutikaitse.ee lehekülgedel alajaotises „lapsed“. Sealsamas, teistes alajaotustes leiab ka viiteid veidi keerulisemate probleemide lahendamiseks.
Käesoleva artikli autor on seisukohal, et kõige olulisem on kasutajate harimine. Ilma teadmisteta või küllaldase hoolikuseta on internetis väga kerge sattuda pettuse ja ka kuriteo ohvriks. Samuti pakuks siinkohal välja mõned olulisemad soovitused:
Alusta varakult Niipea, kui laps muutub aktiivsemaks interneti kasutajaks, tuleb hakata teda harima internetiga kaasnevate ohtude osas.
Jälgi oma laste internetikasutust Vanemad arvavad, et nad teavad, millega nende laps internetis tegeleb. Sageli nad paraku eksivad, kuna lapsed on sageli arvuti kasutamise osas oluliselt targemad kui nende vanemad.
Arenda lapsega avatud dialoogi ning sea reeglid Me peame loomulikuks, et õpetame lapsi vastutustundlikult ja turvaliselt päriselus käituma. Samamoodi tuleb lapsi õpetada käituma ka virtuaalses maailmas.
Kontrolli regulaarselt oma lastega seotud sotsiaalse võrgustiku lehekülgi Õpeta neid käituma seal ettevaatlikult, eriti mis puudutab fotode või isikliku informatsiooni avaldamist sõpradele. Ei tasu unustada, et sotsiaalse võrgustiku lehed on avatud ka võrgukiskjatele.
Kindlusta oma arvuti turvalisus Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje). Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev. Vajadusel kasuta tarkvaras olevaid lapselukke.
Fakte küberkuritegevusest
- Umbes iga neljas arvutikasutaja satub küberkuritegevuse ohvriks;
- Internetiühendusega arvutit rünnatakse iga 39 sekundi tagant;
- Kaitsmata internetiühendusega arvuti peab vastu umbes 4-6 minutit;
- Küberkuritegevus on aastatel 2006-2007 kasvanud 264%, hinnanguliselt kasvab ta aastatel 2007-2008 veel 300%;
- 80% küberrünnakutest on tehtud rahalise kasu saamise eesmärgil.
No comments:
Post a Comment