Kas Eestis on seaduslikult saadaval liiga võimsad relvad?

Artiklis "Eestis on seaduslikult saadaval liiga võimsad relvad" väidab Vahur Koorits üsna palju erinevaid asju. Muuhulgas ka, et:

1) Paljud Eestis enesekaitseks müüdavad relvad sobivad rohkem tapatalgu jaoks.

2) Eestis ei ole ühelgi seaduskuulekal inimesel vaja pidada pikkasid tulevahetusi.

3) Eestis pole vaja omada enesekaitseks relva.

4) Eestis on lubatud osta enesekaitseks liiga palju ja liiga võimsaid relvi.

Hüva. Alljärgnevalt võtame artiklis esitatud argumendid pulkadeks ja vaatame, milline on nende tõeväärtus.

Taustaks

Mina isiklikult elan Tallinnast väljas. Juhul, kui mul oleks vaja politseid, siis jõuaks see parimal juhul (Maardust) 20 minutiga. Sandimal juhul tulevad nad Lasnamäelt või lausa kesklinnast. Pole parata - 2008-2009 käis väga kõva reha üle.

Pauku ma ei karda. Erinevate relvadega olen tuttav üsna lähedalt ja päris pikka aega. Oman relvaluba. Tulenevalt olen kohustatud kursis olema ka erinevate õigusaktidega. Olen kasutanud tulirelva inimese tapmiseks, kuid õnneks jäävad kõik need juhtumid 30+ aasta taha.

Metoodika

Võtame artikli lõikude kaupa ette. Vaatame, mis väiteid seal esitatakse ning vaatame nende tõeväärtust.

Analüüs

Esimene lõik: "Vähem tähelepanu pälvis see, miks olid seaduslikult tema käsutuses nii võimsad relvad."

Kontroll: Hetkel on erinevatest allikatest teada, et relvi oli 2...4, neist vähemalt üks püstol ja vähemalt üks vintpüss. Samas pole teada nende "võimsus".

Otsus: sellise väite esitamine pole korrektne.

Teine lõik: "tulirelv on siiski palju ohtlikum kui nuga või kirves. Noaga polnuks Tarrastel autoga sõitnud perekonnale midagi teha."

Kontroll: nuga on ohtlik kuni kümme meetrit, kes ei usu, võib vaadata MythBusters katsetusi. Päriselus olen näinud inimesi, kes on suutelised nuga väga täpselt heitma 12-15 meetrit. Kui rääkida autos olevatest kaitsetutest inimestest, siis auto rehvid ei ole noa vastu kaitstud ning edasi on lihtsalt rappimise vaev. Point: ühe tapetu asemel oleks olnud neid neli.
Otsus: see väide on VALE

Kolmas lõik: "Oleks Hansalul olnud üksnes kirves, oleks ta võinud ust lõhkuda, aga vend oleks jõudnud politsei kutsuda, põgeneda või end kaitsta. Just tulirelv võimaldas Heiki Hansalul külmavereliselt läbi välisukse oma venna tappa."

Kontroll: nagu eelnevalt mainitud, jõuab politsei minu juurde heal juhul 20 minutiga. Kuhugi kaugustes asuva talumajani jõudmiseks kulub tal tunde. Selle aja jooksul jõuab kirvega maha lõhkuda rohkem, kui ühe ukse.

Otsus: see väide on VALE

Neljas lõik: "Meis kõigis on võime teha nii head kui ka kurja. See, mis tegelikult juhtub, oleneb paljuski oludest. On vaja rääkida relvadest endist."

Kontroll: jah, inimeste kultuurikiht on õhuke; jah väga palju oleneb inimesest; jah me võime rääkida relvadest - näiteks maas vedelevast kivist.

Otsus: sellise väite esitamine pole korrektne.

Viies lõik: "Politsei ei suuda viimastest aastatest meenutada ühtegi juhtumit, kus seaduslikku relva oleks enesekaitseks kasutatud, nii et see jääks seaduse piiridesse. Varasemast on mõned juhtumid, mis on seotud agressiivsete koertega. Viimane õigustatud enesekaitse juhtum jääb 2014. aastasse, kui komisjonipoe müüja tulistas teda röövima tulnud mehi."

Kontroll: jah, konflikti situatsioon tõstab adrenaliini taseme väga kõrgele ning selles seisundis teevad inimesed tõesti valesid valikuid. Mitte ainult tavainimesed vaid ka need, keda on aastaid treenitud meid kaitsma. Tulenevalt võidakse tõepoolest ületada hädakaitse piire. See aga ei tähenda, et hädakaitse ise õigustatud ei olnud.

Otsus: sellise väite esitamine pole korrektne.

Kuues lõik: "Kui isegi laskeinstruktor ei suuda end tulirelvaga kaitsta, vaid saab ise pihta, siis milline on tavalise inimese lootus end relvaga kurjategija eest kaitsta?"

Kontroll: pole teada, kas instruktoril oli relv või mitte. Hetkel tasuks pigem eeldada, et mitte. Muide, kõige rohkem vägivaldseid surmasid saabub kodutüli käigus ja mai lõpu seisuga oli selliseid juhtumeid juba 19. Valdavalt oli taparelvaks nuga ja vaid kolmel korral tulirelv.

Otsus: see väide on VALE

Seitsmes lõik: "Eestis on lubatud osta enesekaitseks liiga palju ja liiga võimsaid relvi."

Kontroll: väide on põhjendamata
Otsus: sellise väite esitamine pole korrektne.

Kaheksas lõik: Pole täpselt teada, mis relvi Tarraste kasutas, aga teame, et tal oli kaks püstolit ja kaks pikemat, tugevama tulejõuga relva.

Kontroll: pole teada, millele tuginedes selline väide esitatakse. Nagu eelnevalt öeldud - erinevad allikad annavad erinevaid numbreid. Samuti - kui pole teada, mis relvi kasutati, siis kuidas on teada, et pikemad relvad olid tugevama tulejõuga.

Otsus: sellise väite esitamine pole korrektne.

Üheksas lõik: "Seega on sama relva tsiviilversioon omaniku käsutuses sisuliselt sama võimas kui kaitseväes kasutatavad relvad."

Kontroll: jah, üldiselt nii on

Otsus: see väide on KORREKTNE

Kümnes lõik: "Veel enam, samale relvale tohib peale osta ka optilise sihiku ja helisummuti [...] Lääne prefekt Kaido Kõplase sõnul tulistati selle relvaga 100–150 meetri pealt politseinikku, kelle kiivrit kuul riivas. Kaitseväe tavalistel automaatidel optilisi sihikuid pole."

Kontroll: Relvaseadus optilist sihikut ei käsitle. Jah, kaitseväes tõepoolest automaatidel optilisi sihikuid ei ole, samas on 100-150 meetrit tavaline laskekaugus ilma optilise sihikuta. Muide, Kuperjanovis korraldatakse igal aastal võistlus, kus sihtmärgiks on pataljoniülema kell.

Summuti on lubatud relvale kinnitada ainult tiirus või jahil. Eesmärk on see, et lasta saaks ilma kuulmiskaitset kasutamata ja kuulmist kahjustamata. Relva laskeomadusi see oluliselt ei muuda.

Otsus: selliste väidete esitamine pole korrektne.

Üheteistkümnes lõik 1: "Seaduse piirides enesekaitse tulirelvaga tähendab vahetu ja eluohtliku rünnaku tõrjumist. Pikad, suure tulejõuga vintpüssid on selleks väga ebasobivad, palju sobivamad oleks väiksemad käsitulirelvad."

Kontroll: Relvaseadus annab võimaluse soetada relv enese ja vara kaitseks. See tähendab, et relva tohib kasutada nii hädakaitse (KaRS §28) kui ka hädaseisundi (KaRS §29) olukorras. Mõlemaid olukordi on lugematu hulk ning väide "tähendab vahetu ja eluohtliku rünnaku tõrjumist" ei ole päris korrektne. Näiteks minul on majast aia tagumisse nurka üle 90 meetri ning seda vahemaad käsirelvaga ei kata.

Otsus: see väide on VALE

Üheteistkümnes lõik 2: "Ent sõjaväerelvade tsiviilversioonidega saab väga edukalt korraldada massimõrvu. Sellele aitavad kaasa nende relvade täpsus ka pikematel distantsidel, mahukad salved ja laskemoon, millega saab tulistada läbi seinte ja puutüvede seal, kus püstolikuul jääb pidama."

Kontroll: Relvaseadus ütleb, et tsiviilkäibes oleva püssi salv ei tohi mahutada üle 10ne padruni. Püstolil on lubatud kuni 20. Püsse ja moona mis tulistab läbi seinte ja puutüvede, eestis kehtivate õigusaktide kohaselt tsiviilkäibes kasutada ei tohi.

Otsus: need väited on VALED

Kaheteistkümnes lõik: "Enesekaitseks pole vaja teha üle kümne lasu, realistlikes ohuolukordades on vajalik laskude arv pigem üks-kaks. Suure salve mahutavusega püstoleid on vaja pigem sedalaadi tulevahetusteks, mille jaoks seaduskuulekal kodanikul ei tohiks kunagi vajadust tekkida. Enesekaitseks on palju sobivam relv revolver, mille pöörlevasse trumlisse mahub üldiselt kuus kuni kaheksa padrunit."

Kontroll: Olukorras, kus adrenaliini tase on ülimalt kõrge, on sihtimistäpsus äärmiselt madal. Eriti veel siis, kui tulistamise ajal liigutakse. Keskmine tänavalahingu jooksul välja tulistatud kuulide arv jääb kuhugi 20ne kanti.

Mis puudutab revolvri laadimiskiirust... Tänapäeval on olemas kiirlaadijad ning trumli laadimine võtab aega umbes sama kaua, kui salvevahetus.

Otsus: need väited on VALED

Kolmeteistkümnes lõik: "Ta lasi auto esiklaasi sõelapõhjaks, selles oli kokku 14 kuuliauku. Kui tal oleks olnud revolver, oleks ta saanud teha auto pihta palju vähem laske ja võib-olla oleks mõni autosolija jäänud terveks."

Kontroll: Nelja inimese tapmiseks on vaja maksimaalselt nelja kuuli. Mis puudutab võimalust revolrist vähem pauke teha, siis see sai ümber lükatud juba eelmises lõigus.

Otsus: need väited on VALED

Neljateistkümnes lõik: "Eestis ei ole ühelgi seaduskuulekal inimesel vaja pidada pikkasid tulevahetusi või võidelda vaenlasega, kes võib olla kümnete või lausa sadade meetrite kaugusel. Sellist tegevust lubavad relvad ja relvade lisad võivad olla vajalikud jahipidamisel, sportlaskmisel või riigikaitses, aga mitte enesekaitseks. Seadus peaks seda täpselt ütlema.

Kontroll: relvaluba antakse välja relva(de) kohta. Juhul, kui on üks luba sportrelvade kohta ja teine enesekaitse relvade kohta, siis see tähendab, et lõppkokkuvõttes pean ma kõiki oma relvi kaasa tassima, sest kuidagi on ju vaja neid sportrelvi kaitsta. Hetkel kehtiv relvaseadus võimaldab sama relva kasutada nii spordiks kui ka selle sama relva kaitseks.

Otsus: need väited on VALED

Viieteistkümnes lõik: "On veel üks müüt, mis vajab kummutamist: enesekaitseks ostetud relvadel on riigikaitseline tähtsus."

Kontroll: Nagu kirjatüki autor eelnevalt märkis, on mõnede tsiviilrelvade ja sõjarelvade vahed tühised. Muide, taoliste tsiviilrelvade hankimiseks läheb vaja eriluba ning neid antakse välja ainult (ja ainult) spordiks ning jahipidamiseks. See, kas taolise relva omanik sealjuures mõne riigikaitselise organisatsiooni liige on, on tema vaba valik. Muide enamasti on.

Otsus: need väited on VALED

Kuueteistkümnes lõik: "Viimastel aastatel pole olnud enam ühegi tõsisemat relvadega toime pandud kuritegu, mille toimepanija oleks kaitseliitlane. See näitab, et sotsiaalne kontroll on tõhusam kui formaalne psühhiaatriline kontroll."

Kontroll: Tõepoolest pole kaitseliitlastega toimunud ühtegi tõsisemat relvaintsidenti, mis on positiivne. Samuti pole ka mittekaitseliitlastega. Nagu eelnevalt näidatud - põhiline taparelv on kööginuga. Sotsiaalne kontroll on kahtlemata hea aga antud juhul ei mängi see mingit rolli.

Otsus: selliste väidete esitamine pole korrektne.

Kokkuvõtteks

Artiklis on kuusteist lõiku. Neist korrektne on ainult üks, kahtlase väärtusega on 6 ja täiesti valed 9 (loe: üheksa).

Jagasin FB-s seda artiklit kommentaariga: "Järjekordselt üks täiesti asjatundmatu artikkel, mis kubiseb valedest (ma väga loodan, et need pole tahtlikud)" ning peale põhjalikumat analüüsi olen jätkuvalt arvamusel, et taolisi artikleid ei peaks kirjutama inimesed, kes pole suutelised oma väite tõeväärtust hindama.