Kunagi, mitte just väga ammu, oli käibel anekdoot: "Kui inimene väidab, et 2. maailmasõja ajal tapeti üle kuue miljoni juudi, siis ta on Holokausti jaataja, kui väidab, et alla kuue miljoni, siis eitaja ning kui ütleb, et täpselt kuus miljonit, siis on ta neutraalne."
Anekdoodi taust on see, et täpne number pole tegelikult teada. Erinevatel hinnangutel kõigub see kusagil 5,1 ja 6,2 vahel. Number "kuus miljonit" läks lendu Jalta Konverentsil nõukogude propagandistide toel.
Hetkel peaks selle anekdoodi ringi tegema: "Kui inimene teeb FB-s pidevalt postitusi, kuidas kliima muutub halvemaks, siis on ta kiimamuutuste jaataja. Kui lihtsalt laigib taolisi postitusi, siis on ta neutraalne. Ning kui ta küsib, et kuulge, rääkige natuke lähemalt, siis on ta eitaja"
10 January 2020
06 January 2020
Kübersõduritest
Täna küsiti mu käest, kes või mis on kübersõdur? Sellele vastamist peaks alustama natuke kaugemalt.
Alustame mõistest "küber-". See tähendab eelkõige "juhtimine", selle kõige laiemas mõistes. Pikema selgituse leiab ühest minu eelnevalt kirjutatud artiklist "Kübermõistete selgitusi".
Juhtimise kõige olulisemaks komponendiks on informatsioon. Lihtsustatult võttes, on informatsioonil kolm kvaliteedikriteeriumi - käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Selleks, et juhtimisotsus oleks kvaliteetne, peab kvaliteetne olema ka otsuse aluseks olev informatsioon.
Tulenevalt on kübersõduri ülesanne teha nii, et sõjaliseks otstarbeks kasutatava info puhul oleks infosüsteemis tagatud käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Teisalt - ründe puhul peab tegema nii, et vaenlase informatsiooni käideldavus, terviklus või konfidentsiaalsus (vastavalt eesmärgile) oleks rikutud.
Esitan ka mõned näited ühe hiljutise kindrali surma varal.
Iraan on Vene ja Hiina toel arendanud oma kübervõimekust viimased kümme aastat. Kui see oleks tänaseks nüüd tõesti olnud väga heal tasemel, siis mida oleks saanud küberis teha, et näiteks kindrali surma ära hoida?
Stsenaarium 1: Nagu teada, esitati Trumpile mitu tegevusvarianti ja tema valis neist kõige ebatõenäolisema. Küberründe abil oleks olnud võimalik modifitseerida (rikkuda terviklust) tegevusvariantide dokumenti nii, et kindrali tapmise valikut poleks üldse olnudki.
Stsenaarium 2: Nagu teada, tapeti kindral droonirünnakuga. Küberründe abil oleks saanud modifitseerida droonide juhtimissüsteeme nii, et need poleks leidnud õiget asukohta või oleks tulistanud raketid vales suunas.
Alustame mõistest "küber-". See tähendab eelkõige "juhtimine", selle kõige laiemas mõistes. Pikema selgituse leiab ühest minu eelnevalt kirjutatud artiklist "Kübermõistete selgitusi".
Juhtimise kõige olulisemaks komponendiks on informatsioon. Lihtsustatult võttes, on informatsioonil kolm kvaliteedikriteeriumi - käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Selleks, et juhtimisotsus oleks kvaliteetne, peab kvaliteetne olema ka otsuse aluseks olev informatsioon.
Tulenevalt on kübersõduri ülesanne teha nii, et sõjaliseks otstarbeks kasutatava info puhul oleks infosüsteemis tagatud käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Teisalt - ründe puhul peab tegema nii, et vaenlase informatsiooni käideldavus, terviklus või konfidentsiaalsus (vastavalt eesmärgile) oleks rikutud.
Esitan ka mõned näited ühe hiljutise kindrali surma varal.
Iraan on Vene ja Hiina toel arendanud oma kübervõimekust viimased kümme aastat. Kui see oleks tänaseks nüüd tõesti olnud väga heal tasemel, siis mida oleks saanud küberis teha, et näiteks kindrali surma ära hoida?
Stsenaarium 1: Nagu teada, esitati Trumpile mitu tegevusvarianti ja tema valis neist kõige ebatõenäolisema. Küberründe abil oleks olnud võimalik modifitseerida (rikkuda terviklust) tegevusvariantide dokumenti nii, et kindrali tapmise valikut poleks üldse olnudki.
Stsenaarium 2: Nagu teada, tapeti kindral droonirünnakuga. Küberründe abil oleks saanud modifitseerida droonide juhtimissüsteeme nii, et need poleks leidnud õiget asukohta või oleks tulistanud raketid vales suunas.
Subscribe to:
Posts (Atom)